Conjugation
boulotter
Language
French
IndicatifPrésent
- je boulotte
- tu boulottes
- il/elle boulotte
- nous boulottons
- vous boulottez
- ils/elles boulottent
IndicatifImparfait
- je boulottais
- tu boulottais
- il/elle boulottait
- nous boulottions
- vous boulottiez
- ils/elles boulottaient
IndicatifFutur
- je boulotterai
- tu boulotteras
- il/elle boulottera
- nous boulotterons
- vous boulotterez
- ils/elles boulotteront
IndicatifPassé simple
- je boulottai
- tu boulottas
- il/elle boulotta
- nous boulottâmes
- vous boulottâtes
- ils/elles boulottèrent
IndicatifPassé composé
- j'ai boulotté
- tu as boulotté
- il/elle a boulotté
- nous avons boulotté
- vous avez boulotté
- ils/elles ont boulotté
IndicatifPlus-que-parfait
- j'avais boulotté
- tu avais boulotté
- il/elle avait boulotté
- nous avions boulotté
- vous aviez boulotté
- ils/elles avaient boulotté
IndicatifPassé antérieur
- j'eus boulotté
- tu eus boulotté
- il/elle eut boulotté
- nous eûmes boulotté
- vous eûtes boulotté
- ils/elles eurent boulotté
IndicatifFutur antérieur
- j'aurai boulotté
- tu auras boulotté
- il/elle aura boulotté
- nous aurons boulotté
- vous aurez boulotté
- ils/elles auront boulotté
ConditionnelPrésent
- je boulotterais
- tu boulotterais
- il/elle boulotterait
- nous boulotterions
- vous boulotteriez
- ils/elles boulotteraient
ConditionnelPassé première forme
- j'aurais boulotté
- tu aurais boulotté
- il/elle aurait boulotté
- nous aurions boulotté
- vous auriez boulotté
- ils/elles auraient boulotté
ConditionnelPassé deuxième forme
- j'eusse boulotté
- tu eusses boulotté
- il/elle eût boulotté
- nous eussions boulotté
- vous eussiez boulotté
- ils/elles eussent boulotté
ImpératifPrésent
- boulotte
- boulottons
- boulottez
ImpératifPassé
- aie boulotté
- ayons boulotté
- ayez boulotté